Ergonoomika

Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast.
Ergonoomika uurib inimest ja inimrühmi tööprotsessis, töövahendite ja -tingimuste
optimeerimise saavutamise eesmärgil.
Seeläbi osalevad ülikool ja akadeemia õppe-, teadus- ja arendustegevuses inimeste tööelu ja ette­võtte töökvaliteedi parendamises ning selle kasumi suurendamises.

Ergonoomika erialal õppides on võimalik spetsialiseeruda  
bakalaureuseõppes töökeskkonna kvaliteedi juhiks ja magistriõppes ettevõtte
konkurentsivõime arendusjuhiks.
 
Ergonoomikaalased õpi- ja teadustulemused omandatakse ergonoomika, töötehnoloogia, füüsilise ja   
psüühilise töökoormatuse ergonoomika, soojus-, jahutus- ja lüpsiseadmete, materjalide katsetuste, 
sisekliima ning töökeskkonna ohutuse ja ergodisaini laborites. 

      masinajuhi töökeskkond

 füüsiline töökoormatus

 töötervishoid ja hügieen

 biomehaanika

 psüühilise töökoormatuse
 diagnostika


 sisekliima  ergonoomika



 ergodisain


 
             

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bakalaureuseõppes ergonoomika ja töökeskkonna ohutuse laborites saavad tulevased spetsialistid ettevalmistuse töötamiseks töökeskkonna kvaliteedi juhina.

Ergonoomika magistriõppekava jaguneb ühismooduliks ja kaheks valikmooduliks, milledes õpetatavaid teadmisi omandavad üliõpilased Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi, Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia laborites. Tulevased ergonoomika spetsialis­tid saavad ettevalmistuse töötamiseks ettevõtte konkurentsivõime arendus­juhina.

Bakalaureuseastmes uurivad üliõpilased tööstus- ja põllumajandusettevõtetes töökeskkonda, töötamiskoha ergonoomikat, valgustatust, müra ja vibratsiooni ning teisi biotehnilistes süsteemides esinevaid  ohutegureid ning töötajate füüsilisest ja psüühilisest töök­oormatusest tingitud kutsehaiguste statistikat. Uurimistöö tulemusena omandavad nad heal tasemel teadmisi ja oskusi iseseisvalt teha töökeskkonna sisekontrolli, riskianalüüsi ja anda eksperthinnanguid töökeskkonna kvaliteedijuhina. Kuigi soovitatav on bakalaureuseastme järgselt jätkata õpinguid magistriõppes, on eriala lõpetanud ja tööle asunud spetsialistid leidnud alati huvitava ja teostumist pakkuva töövõimaluse.

Magistriõppes uurivad üliõpilased biotehniliste süsteemide töötehnoloogiat, töötajate töövõimet nende füüsilise ja psüühilise töökindluse näitajate alusel, riskianalüüsi metodoloogiat ja riskijuhtimist, biomehaanikat, tootearendust ja ergodisaini, lennuintsidentide ja -õnnetuste uurimise aluseid ning inimteguri uurimismeetodeid, ohutuse juhtimise süsteeme, lennutranspordi süsteemide modelleerimist, orga­nisatsiooniteooriat ja kvali­teedi­­juhtimist lennundus­valdkonnas. Üliõpilased osalevad uurimistööde kaudu rahvusvahelistes program­mides ja Eesti ülikoolide vahelistes uurimisteema­des.
 
Doktoriõppes käsitletavad uurimisteemad on magistri­õppes alustatud ja edukalt  kaitstud uurimistulemuste arendamise loogiline jätk.

Ergonoomika magistriastme üliõpilased on esindatud Tehnikainstituudi Nõukogu töös.

Vaba ja sportliku aja sisustamiseks on üliõpilastel võimalus osaleda ülikooli üliõpilasesinduse poolt juhitavate ja paljude teiste üliõpilasorganisatsiooni­de huviringides ning kasutada Tähtvere linnakus spordikompleksi.


 
riskijuhtimine lennundusettevõttes

    
 operaatori töökeskkond                                   töötehnoloogia

    
 ohutuse juhtimise praktika                  lennutranspordi süsteemide
                                                                               modelleerimine

 

Õppekavad

Farmitehnika ja ergonoomika osakonna koduleht