Põllundustehnika labor

Kontakt: 
Prof. Jüri Olt
Tel.: +372 731 3358
e-mail: jyri.olt@emu.ee

Postiaadress:
Biomajandustehnoloogiate õppetool
Tehnikainstituut
Eesti Maaülikool
Fr. R. Kreutzwaldi 56 
51006 Tartu
 
Põllundustehnika kõrghariduslik õpetamine sai alguse 1919. aastal, mil loodi Taru Ülikooli (TÜ) juurde põllutööriistade ja –masinate õppetool koos selle juurde kuuluva õppekabineti ning tehniliste vahendite ja masinate mudelite rikkaliku koguga. Õppetooli esimeseks juhiks määrati siis Aleksander Luksepp, kellest sai 1938. aastal põllundustehnika ala esimene professor Eestis.

Põllumajandusliku masintootmise kõrgkoolituses Eestis võib eristada kuut perioodi:
  1. 1919...1945 alusepanek põllutöömasinate õpetusele. Perioodi iseloomustab asjaolu, et põllutöömasinate õpetuse aluse rajamine lasus ühe mehe õlgadel. 1945 jaotati õppetool kaheks üksuseks, põllumajanduse mehhaniseerimise kateedriks ning veotehnika ja masinaõpetuse kateedriks;
  2. 1945...1957 tegevus insenerikoolituse suunas koos õppeaine teoreetilise käsitluse sisseviimisega. Perioodi iseloomustavad otsingud erialaainete õpetamise tõhustamiseks ja laiendamiseks insenerikoolituse suunas;
  3. 1957...1992 üleminek teaduslikule ainekäsitlusele. 1957 tekis uus üksus – põllutöömasinate ja masina-traktoripargi ekspluatatsiooni kateeder. Seda perioodi võib täie kindlusega nimetada põllutöömasinate alase õpetuse ja teadustegevuse senise arengu kõrgperioodiks. Põllutöömasinate aine maht suurenes, jõudis 1960-ndail aastail viiele semestrile (kaks semestrit kirjeldavat ja kolm semestrit arvutuskursust).
  4. 1992...2005 suurte reformide pariood. Perioodi jooksul toimusid mitmed muutused kuni moodustus väga laiapõhjaline struktuuriüksus, mis hakkas kandma põllumajandustehnika instituudi nimetust. Mindi üle nelja-aastasele stuudiumile ning seejärel kaheastmelisele ehk bakalaureuse (3 a) ja magistriõppele (2 a).
  5. 2005...2017 seati rõhuasetus masianehitustehnolooogiale sh põllumajanduslikule masinaehitustehnoloogiale. Perioodi algul (2005) moodustati põllundus- ja tootmistehnika osakond. Professor Jüri Oldi eestvedamisel arendati välja neli uut teaduslaborit – kütuste, mootori-, lõiktöötlemis- ning mõõtelaborid. Samal ajal jätkati põllumajandustehnika alast õppe- ning teadus- ja arendustööd.Tulenevalt arengutest tekkis tootmistehnika õppekavasse (437) neli erialavalikainete moodulit: autotehnika, bioenergeetika, põllumajandustehnika ja töötlemistehnika.
  6. Alates 2017 kuni tänaseni – moodustati põllundus- ja tootmistehnika ning farmitehnika ja ergonoomika osakondadest biomajandustehnoloogiate õppetool. Õppetooli juhiks valiti professor Timo Kikas.

Praegu õpetatakse põllundustehnikat järgmiste õppeainete baasil:

Põllundustehnika labori sisustus sisaldab paikseid stende, nagu mullaharimismasinate tööeadiseid, nagu erinevad sahad ja nende osad (joonis 1,a), kivikaitsmed, mulla pindharimismasinate osad, külivikuosad (joonis 1, b ja c),  mitu korda uuendatud külviku ja väetiselaoturi kobarstendi (joonis 2), üliõpilaste poolt valmistatud makette (teraviljakombaini peksumasin jm). Selle komplekti hulka kuulub ka võistluskünniader (joonis 1,b), mida üliõpilased saavad kasutada künnivõistlustel osalemiseks.

 
a) b) 
Joonis 1. Künniseadmed:
a) sahad ja saha osad,
b) pöördader, mis on üliõpilaste võistluskünniader.
a) b)  c) 
Joonis 2. Teraviljakülviku paiksed stendid: a) külviku ja väetiselaoturi kobarstend, b) külviku annusti reaguleerseadised koos seemnejuhade ja seemenditega, c) põllupinda kopeeriv seemendi.
 
Peale paiksete stendide komplekteeritakse labor igal õppeaastal vahetuvate õppevahenditestga, eelkõige liikurmasinatega, nagu traktor (joonis 3), terviljakombain koos heedriga (joonis 4) jm. Erinevatel aastatel võivad laboris olla kas otsekülvik, taimekaitseprits, niiduk või mähkurpess või mingi muu ratastega masin. Viimased tuuakse põllutöömasinaid müügiesinduste (Konekesko, Agriland, Dotnuva Baltic, Tatoli)  poolt ning on EMÜ TI-s vastutaval hoiul. Sellise moel on üliõpilastel võimalik õppeprotsessis tutvuda uusima põllundustehnikaga.
 
Joonis 3. Traktor Claas Axion.