Ergonoomika ja ergodisain

 

Kontakt: 
Prof. Eda Merisalu,
e-post: eda.merisalu@emu.ee
Tel. +3727313313
Mob. +3725176801

Postiaadress: 
Biomajandustehnoloogiate õppetool
Tehnikainstituut
Eesti Maaülikool
Fr. R. Kreutzwaldi 56/1
51014 Tartu

Hetkeseis

Töörühmas tegutseb professor Eda Merisalu eestvedamisel üks emeriitprofessor ja dotsent, kaks lektorit ja viis doktoranti. Ergonoomika ja ergodisaini töörühma uurimisvaldkonnaks on optimaalsete töötingimuste loomine tööprotsessi tõhustamise eesmärgil.

Alates 2004. a. põhinesid rakendusuuringud peamiselt töökeskkonna füüsikaliste parameetrite ja töötajate terviseriskide hindamisel. Viimasel kümnendil on uurimused enam pühendunud töötajate skeletilihasparameetrite funktsionaalse seisundi hindamisele sundasendite ja korduvliigutustega tööde puhul. Uuringute eesmärgiks on ülekoormusvigastuste ennetamine ergonoomikaliste sekkumistegevuste kaudu, sh mugavate ergodisainiliste lahenduste pakkumine ja juurutamine töökohtadel. Samuti on uuringud keskendunud uute tehnoloogiate ja erinevate tööprotsesside hindamisele, süsteemi „tehnika-inimene-keskkond“ seoste analüüsile.

Alates 2011. a. on ka töörühma üheks uurimissuunaks töövahendite ja seadmete ergonoomilisuse hindamine ning kulutõhusate mõõtmismeetodite juurutamine.

Kognitiivergonoomika suund pühendub psühho-sotsiaalsetele ohutegurite, tööstressi, läbipõlemise ja töötajate vaimse tervise seoste uuringutele. Uuringutes rakendatakse tööliigutuste vilumuse kujunemise (õppimisvõime, tähelepanu, reaktsioonikiirus, koordinatsioon) hindamist simultasioonimeetodil. Samuti on arendamisel simulatsiooni meetodil tööliigutuste mõju hindamine skeletilihaskonna parameetritele. Nimetatud meetod võimaldab tõhusamat tööasendite ja töökoha ergonoomikalist kujundamist.

Hetkel osaleb töörühm kolmes Euroopa koostööprojektis: 1) Riskide juhtimine ja ohutuskultuur põllumajanduses „Safety Culture and Risk Management in Agriculture (COST Action CA16123 SACURIMA)“; 2) Tööga seotud riskide, ekspositsiooni ja tervisemõju hindamine veebipõhistel andmebaasidel „Network on the Coordination and Harmonisation of European Occupational Cohorts (COST Action CA16216) (OMEGA-NET)“. Kolmas projekt „Better prevention, identification and reporting of work-related and occupational diseases and emerging risks“ hõlmab uute riskide identifitseerimist ning tööga seotud ja kutsehaiguste diagnoosimist Euroopa maades.

Uurimissuunad
 
  1. Füüsiline ergonoomika
    • Töökoha riskide hindamine ja ergonoomikaline sekkumine ülekoormushaiguste ennetamiseks;
    • Töövahendite ja masinate ergonoomilisuse hindamine;
    • Riskide ennetamine ja ohutuskultuur põllumajanduses;
    • Uute tehnoloogiate mõju tööruumide sisekliimale ja töötajate töövõimele.
  2. Kognitiivergonoomika
    • Töötajate vaimne tervis töökohal - tööstressi ja läbipõlemise ennetamine ja juhtimine;
    • Tööliigutuste vilumuse kujunemine (õppimisvõime, tähelepanu, reaktsioonikiirus, koordinatsioon) simultasioonimeetodil.
  3. Lüpsiseadmete efektiivne kasutamine energiakulu, jõudluse ja töökindluse seisukohast.

   
Töörühma liikmed

Eda Merisalu, Dr.Med.Sci
Ergonoomika professor
e-post: eda.merisalu@emu.ee
Kognitiivne ergonoomika, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas, riskihindamine ja -juhtimine, tööõnnetuste levimus  ja ennetamine põllumajanduses, ergonoomikalised sekkumised, kutse-haigused ja töötervishoid
Boris Reppo, Dr.Sc.Eng.
Emeriitprofessor
e-post: boris.reppo@emu.ee
Füüsiline ja psüühiline töökoormatus, töökindlus, biotehnilised süsteemid
Arvo Leola, Dr.Eng
Biotehniliste süsteemide dotsent
e-post: arvo.leola@emu.ee
Farmitehnika kulutõhususe hindamine, lüpsiseadmete efektiivne kasutamine
Alar Seiler, MSc
töökeskkonnaohutuse lektor
e-post: alar.seiler@emu.ee
Töökeskkonna- ja tööohutus, töökeskkonna riskianalüüs ja -hindamine, müra ja vibratsioon
Taavi Leola, Msc
farmitehnika ja töökeskkonnaohutuse lektor
e-post: taavi.leola@emu.ee
Farmitehnika, põllumajandushoonete projekteerimine, töökeskkonnaohutus
Assar Luha, MD
nooremteadur, doktorant
e-post: assar.luha@emu.ee
Müra militaarsõidukites ja tulirelvades, sisekeskkonna parameetrite hindamine
Galina Kononenko
laborijuhataja
e-post: galina.kononenko@emu.ee
Tootmistehnika ja ergonoomika õppekorraldus; laboritarvikute väljastamine ja kasutuskontroll; põhi- ja väikevahendite tehnilise olukorra hindamine; teabevahendite ergodisainiline kujundamine.
Märt Reinvee, MSc
spetsialist, doktorant
e-post: mart.reinvee@emu.ee
Ergonoomika metodoloogia, madala maksumusega mõõtmisvahendite arendamine ja katsetamine
Riin Raimla, MSc
doktorant
e-post: riin.raimla@emu.ee
Ergonoomikaline sekkumine ja ülekoormusvigastuste ennetamine simulatsioonimeetodil
Kerttu Juhanson, MSc
doktorant
E-post: kerttu.juhanson@emu.ee
Elektroonikatööstuse töökohtade ergodisain ja ülekoormusvigastuste ennetamine
Anni Enn, MSc
doktorant
E-post: anni.enn@student.emu.ee
Tööõnnetused Eesti põllumajanduses - levimus, põhjused ja ennetamine ergonoomiliste sekkumiste abil

Töörühmaga seotud laborid
  • Ergonoomika ja töökeskkonna labor
  • Toote- ja ergodisaini labor (arendamisel)
  • Farmitehnika labor
  • Valguse ja elektrikiirguse labor (koostöös energiakasutuse õppetooli ja matemaatika-füüsika osakonnaga)

Töörühmaga seotud õppekavad

Magistriõppe üliõpilased omandavad biomehaanika ja kinesioloogia alused, õpivad tundma füüsilise ja kognitiivse ergonoomika uurimismeetodeid ning saavad oskused töötaja füüsilise ja psüühilise töövõime hindamiseks. Omandatatakse süsteemne ülevaade biotehniliste süsteemide elementidest (inimene-tehnika-keskkond) vastasmõjust, kohandamaks tööd inimestele tööprotsessis. Magistriõppe lõpetanud spetsialistid tunnevad ergonoomikalisi sekkumisprogramme, oskavad pakkuda sobivaid toote- ja ergodisaini lahendusi uute tehnoloogiate rakendamisel ning oskavad nõustada tööandjaid organisatsiooni- ja kvaliteedijuhtimise teemadel. Ergonoomika magistriõppe lõpetanud saavad ergonoomi (VII astme) kutse, kes leiavad tööd ergonoomi, ettevõtte kvaliteedijuhi või töökeskkonna-spetsialistina, aga ka nõustajana nii tööinspektsioonis kui ka Põllumajandus- ja Sotsiaalministeeriumis. Võimalus on jätkata doktoriõppes.

Bakalaureuseõppe üliõpilased omandavad tehnika- ja tehnoloogia suuna alusteadmised, õppides tundma töökeskkonna ohutegureid ja nende mõõtmismeetodeid. Töökeskkonna laboris õpitakse kasutama erinevaid mõõteriistu müra, vibratsiooni, valgustatuse ja mikrokliima parameetrite mõõtmiseks. Õppetöö käigus külastatakse tööstus- ja põllumajandusettevõtteid, õpitakse läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi ning nõustatakse ettevõtjaid turvaliste töökohtade loomisel. Toeks on siin baasteadmised ergonoomika ja ergodisaini alustest. Tulevane lõpetaja tunneb töökeskkonna õigusakte ning oskab nõustada tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse alal. Ergonoomika bakalaureuseõppe lõpetanud leiavad tööd ettevõtte töökeskkonna-spetsialistina. Enamasti jätkatakse õpinguid ergonoomika magistriõppes.


Olulisemad publikatsioonid:

Reinvee, M.; Mrugalska, B. (2019). Contemporary Low-Cost Hardware for Ergonomic Evaluation: Needs, Applications and Limitations. In: Karwowski, W.; Trzcielinski, S.; Mrugalska, B.; Di Nicolantonio, M.; Rossi, E. (Ed.). Advances in Manufacturing, Production Management and Process Control. AHFE 2018. Advances in Intelligent Systems and Computing (386−397). Cham: Springer.10.1007/978-3-319-94196-7_36.

Coggon, D., Ntani, G., Palmer, K.T., Felli, V.E., Harari, F., Quintana, L.A., Felknor, S.A., Rojas, M., Cattrell, A., Vargas-Prada, S., Bonzini, M., Solidaki, E., Merisalu, E., Habib, R.R., Sadeghian, F., Kadir, M.M., Warnakulasuriya, S.S., Matsudaira, K., Nyantumbu-Mkhize, B., Kelsall, H.L., Harcombe, H. (2018). Drivers of international variation in prevalence of disabling low back pain: Findings from the CUPID study. Eur J Pain, June 2018; DOI: 10.1002/ejp.1255

Merisalu, E., Mugur D. and Kic P. (2018). Importance of microclimate conditions and CO2 control in educational buildings: a case study. Agronomy Research 16(x): https://doi.org/10.15159/AR.18.157 [ilmumas]

Aia, S.; Reinvee, M (2018). An investigation of forearm EMG normalization procedures in a field study. In: Arezes, P.M.; Baptista, J. S.; Barroso, M.P.; Carneiro, P.; Cordeiro, P.; Costa, N.; Melo, R.B.; Miguel, A.S.; Perestrelo, G. (Ed.). Occupational Safety and Hygiene VI (313−317). CRC Press/Balkema.

Gaworski, M.; Leola, A.; Kiiman, H.; Sada, O.; Kic, P.; Priekulis, J.; (2018). Assessment of dairy cow herd indices associated with different milking systems. Agronomy Research, 16(1). 83-93. 10.15159/ar.17.075.

Raimla, Riin; Merisalu, Eda (2017). Effectiveness of simulation models on technical skills among surgeons. A critical review. Agronomy Research, 15(4),1756-1770. 10.15159/AR.17.030.

Coggon, D.; Ntani, G.; Walker-Bone, K.; Palmer, K.T.; Felli, V.E.; Harari, R.; Barrero, L.H.; Felknor, S.A.; Gimeno, D.; Cattrell, A.; Vargas-Prada, S.; Bonzini, M.; Solidaki, E.; Merisalu, E.; Habib, R.R.; Sadeghian, F.; Kadir, M.M.; Warnakulasuriya, S.S.; Matsudaira, K.; Nyantumbu, B. ... Salazar Vega, E.J. (2017). Epidemiological Differences Between Localised and Non-localised Low Back Pain. Spine, 42 (10), 740−747. 10.1097/BRS.0000000000001956.

Juhanson, K., Merisalu, E. (2017). Ergonomic intervention programs in different economic sectors: a review article. Agronomy Research, 15(1), 170-186.

Sada, O.; Leola, A.; Kic, P. (2016). Choosing and evaluation of milking parlours for dairy farms in Estonia. Agronomy Reserch, 14 (5), 1694−1701.

Gaworski, M.; Leola, A.; Sada, O.; Kic, P.; Priekulis, J. (2016). Effect of cow traffic system and herd size on cow perfomance and automatic milking systems capacity. Agronomy Reserch, 14 (1), 33−40.

Reinvee, M,; Pääsuke, M. (2016). Overview of Contemporary Low-cost sEMG Hardware for Applications in Human Factors and Ergonomics. In: Proceedings of the Human Factors and Ergonomics Society Annual Meeting (408−412). Sage Publications Ltd.

Sarquis, L.M.M.; Coggon, D.; Ntani, G.; Walker-Bone, K.; Palmer, K.T.; Felli, V.E.; Harari, R.; Barrero, L.H.; Felknor, S.A.; Gimeno, D.; Cattrell, A.; Vargas-Prada, S.; Bonzini, M.; Solidaki, E.; Merisalu, E.; Habib, R.R.; Sadeghian, F.; Kadir, M.M.; Warnakulasuriya, S.S.P.; Matsudaira, K. ... Salazar-Vega, E.J. (2016). Classification of neck/shoulder pain in epidemiological research: A comparison of personal and occupational characteristics, disability and prognosis among 12,195 workers from 18 countries. Pain, 157 (5, 5), 1028−1036. 10.1097/j.pain.0000000000000477.

Vargas-Prada, S; Coggon, D; Ntani, G; Walker-Bone, K; Palmer, KT; Felli, VE; Harari, R; Barrero, LH; Felknor, SA; Gimeno, D; Cattrell, A; Bonzini, M; Solidaki, E; Merisalu, E; Habib, RR; Sadeghian, F; Kadir, MM; Warnakulasuriya, SS; Matsudaira, K; Nyantumbu, B ... Vega, EJ (2016). Descriptive Epidemiology of Somatising Tendency: Findings from the CUPID Study. PlosOne, 11 (4), e0153748.10.1371/journal.pone.0153748.

Merisalu, Eda; Animägi, Liina; Oha, Kristel; Freimann, Tiina; Sirk, Tuuli (2016). Job-Specific Factors and Prevalence of Multiple and Disabling Musculoskeletal Pain Among Office Workers, Nurses, and Caregivers in Estonia. Proceedings of the Latvian Academy of Sciences Section B Natural Exact and Applied Sciences , 70 (5), 286−293.10.1515/prolas-2016-0044.

Merisalu, E.; Hiir, K., Männaste, M.; Traumann, A. (2016). Predictors and prevalence of musculoskeletal disorders among sewing machine operators. Agronomy Research, 14 (4), 1417−1426.

Freimann, Tiina; Pääsuke, Mati; Merisalu, Eda (2016). Work-Related Psychosocial Factors and Mental Health Problems Associated with Musculoskeletal Pain in Nurses: A Cross-Sectional Study. Pain research and management, online. 10.1155/2016/9361016.

Reinvee, M.; Vaas, P.; Ereline, J.; Pääsuke, M. (2015). Applicability of affordable sEMG in ergonomics practice. In: Tareq Ahram, Waldemar Karwowski and Dylan Schmorrow (Ed.). Procedia Manufacturing (4260−4265).. 6th International Conference on Applied Human Factors and Ergonomics (AHFE 2015) and the Affiliated Conferences, AHFE 2015: Elsevier Science BV. 10.1016/j.promfg.2015.07.412.

Gaworski, M.; Leola, A. (2015). Comparison of dairy potential in Europe and its effect on assesment of milking systems. Agronomy Research, 13 (1), 223−230.

Freimann, T; Merisalu, E; Pääsuke, M. (2015). Effects of a home-exercise therapy programme on cervical and lumbar range of motion among nurses with neck and lower back pain: a quasi-experimental study. BMC Sport Science, Medicine and Rehabilitation, 7, 31. 10.1186/s13102-015-0025-6.

Merisalu, Eda; Vähi, Mare; Kinnas, Siim; Oja, Margit; Sarapuu, Karin; Novikov, Oleg; Pärnapuu, Margus; Indermitte, Ene; Lea, Kersti; Orru, Hans (2015). Job specific factors, demographic parameters and musculo-skeletal disorders among military personnel depending on type of service. Agronomy Research, 13 (3), 775−785.

Freimann, Tiina; Merisalu, Eda (2015). Work-related psychosocial risk factors and mental health problems amongst nurses at a university hospital in Estonia: A cross-sectional study. Scandinavian Journal of Public Health, 43 (5), 447−452. 10.1177/1403494815579477.

Gaworski, M.; Leola, A. (2014). Effect of technical and biological potential o dairy production development. Agronomy Research, 12 (1), 215−222.

Reinvee, M.; Jansen, K. (2014). Utilisation of tactile sensors in ergonomic assessment of hand–handle interface: a review. Agronomy Research, 12 (3), 907−914.

Merisalu, Eda; Männik, Georg; Põlluste, Kaja (2014). Quality management and job related factors predicting satisfaction of dental clinic staff in Estonia. Stomatologija, Baltic Dental and Maxillofacial Journal, 16 (4), 144−152.

Patendid

Patent nr. 05807. Meetod tööprotsessi ja töötehnoloogia analüüsimiseks. Välja antud: 16.07.2018.  Omanik: eesti Maaülikool, Tehnikainstituut. Autorid: Kuzmin, Jüri; Reppo, Boris; Sada, Oliver. Prioriteedi nr: P201600025

Käimasolevad projektid

8V180179TIBT „Network on the Coordination and Harmonisation of European Occupational Cohorts“. 26.10.2018–25.10.2021.

V170045TIFT "Safety Culture and Risk Management in Agriculture" (17.03.2017−16.03.2021)

Ajalugu

Töökaitse õppetool. Töökaitset on õpetatud üliõpilastele 1954. a. alates, kui põllumajanduse mehhaniseerimise eriala esimese lennu viiendale kursusele viidi sisse õppeaine “Ohutus- ja tuletõrjetehnika”. 1966. a. alates kannab aine nimetust “Töökaitse”.

Töökaitsealast õppetööd korraldas kuni 1992. a-ni Põllutöömasinate kateeder. Aine õpetamisega on tegelnud paljud Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) õppejõud ja praktikud väljastpoolt (Uno Kraav, Ants Otsa). Suurim on olnud prof. Mikk Kiisleri panus töökaitsealase õppe-metoodilise ja teadustöö arendamisel.

Töökaitse õppetool loodi tehnikateaduskonnas iseseisva üksusena 1992. a. Õppetooli juhatajaks valiti prof. Mikk Kiisler, kes oli ka õppetooli loomise algataja. Tema juhendamisel lisandus uue õppeainena “Ergonoomika”, alustati talu tööohutuse ja talutööde ergonoomilise uurimise alast teadustööd.

Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) reorganiseerimise käigus viidi 1994. a. töökaitse õppetool (juhtiv õppejõud-teadlane lektor Alar Seiler) Põllumajandustehnika instituudi koosseisu.

Seoses Eesti Vabariigi iseseisvumisega tekkis paljude valdkondade ettevõtjatel võimalus uuendada tootmistehnoloogiaid. Uute tehnoloogiate juurutamisega ja vanade rekonstruktsiooniga tekkis vajadus ettevõtete jaoks töökeskkonna spetsialistide ettevalmistamiseks. EPMÜ Tehnikateaduskonnas arutati töökeskkonna spetsialistide ettevalmistamise võimalusi juba 1993. a. (farmitehnika õppetooli juhataja prof. Boris Reppo) Eesti Tööinspektsiooniametiga (peadirektor Heldur Nermann) ning hiljem Eesti Sotsiaalministeeriumi Töökeskkonna osakonnaga (juhataja Milvi Jänes). Saades mainitud instantsidest toetuse, koostati ergonoomika eriala diplomiõppe õppekava ja pöörduti 1997. a. eriala avamisloa saamiseks Eesti Haridusministeeriumi poole.

19. veebruaril 1998. aastal kinnitas EPMÜ Nõukogu otsusega NR. 3-98 Tehnikateaduskonna ergonoomika eriala diplomiõppe õppekava ja lubas esimesel õppeaastal korraldada õppetööd. Sama aasta sügisel toimus üliõpilaste esimene vastuvõtt.

Õppetöö käigus selgus, et kolmeaastase diplomiõppe õppekava raames polnud võimalik süvendatult omandada ei üldinseneri- ega erialaõppeaineid. Uute tehnoloogiate juurutamisel ilmnesid nii töötajate kui ka töökeskkonnaspetsialistide kvalifikatsiooni probleemid. Ohutute tehnoloogiate kujundamiseks, riskihaldamiseks ja töötajate väljaõppeks oli vaja ergonoomikainsenere, kes on saanud põhjaliku ettevalmistuse inseneri- ja töökeskkonna valdkondades. Sellel eesmärgil koostati ergonoomika eriala bakalaureuse- (üliõpilaste esimene vastuvõtt 2002. a.) ja magistriõppe (vastuvõtt 2005.a.) õppekavad.