TI põhimäärus

 

EESTI MAAÜLIKOOLI TEHNIKAINSTITUUDI PÕHIMÄÄRUS*

 

I. ÜLDSÄTTED
1. Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) tehnikainstituudi (edaspidi: instituut) põhimäärus (edaspidi: põhimäärus) sätestab instituudi ülesanded ja juhtimise.
2. Instituut on ülikooli akadeemiline struktuuriüksus, mis tegutseb ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, ülikooli põhikirja, käesoleva põhimääruse ning teiste õigusaktide alusel.
3. Instituudi eesmärk on teaduse ja Eesti ühiskonna arenguhuvidest lähtuvate alusuuringute, rakendusuuringute ning arendustegevuse korraldamine; õpetamise, publitseerimise ja teadmussiirde kaudu teadmiste vahendamine ning akadeemiliste tavade edendamine.
4. Oma eesmärgi saavutamiseks instituut
4.1. teeb instituudi akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustööd, tagades valdkondade kompleksse arengu instituudis, ülikoolis ja Eestis ning arendab innovaatilist tegevust;
4.2. korraldab õppetööd ülikooli õppekavade alusel;
4.3. nõustab ja teeb ekspertiise ning osutab teisi teadmusteenuseid oma tegevusvaldkonnas  ülikoolis kehtestatud korra kohaselt;
4.4. võib sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktide alusel ning ülikoolis kehtestatud korras;
4.5. viib ellu instituudi arengukava;
4.6. tagab instituudi akadeemilise järelkasvu;
4.7. edendab oma materiaal-tehnilist baasi.
5. Instituudil on õigus kasutada ülikooli sümboolikat ülikoolis kehtestatud korra kohaselt.
6. Instituudi ametlik nimetus on
6.1. eesti keeles Eesti Maaülikooli tehnikainstituut, lühendatult TI;
6.2. inglise keeles Institute of Technology, lühendatult IT.
 
II. JUHTIMINE
7. Tehnikainstituudi kõrgeim otsustuskogu on instituudi nõukogu (edaspidi: nõukogu).
8. Instituudi tööd juhib direktor, kes valitakse nõukogu poolt rektori kehtestatud korras.
 
III. NÕUKOGU
9. Nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu valimiskorra sätestab käesolev põhimäärus.
10. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees, kes valitakse nõukogu liikmete hulgast. Esimehe äraolekul juhib nõukogu tööd instituudi direktor. Kui nõukogu esimees on instituudi direktor, juhib tema äraolekul nõukogu tööd direktori kohusetäitja.
11. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri ja tema asendamise korra määrab instituudi direktor.
12. Nõukogu pädevuses on
12.1. esitada instituudi põhimäärus ja selle muudatused rektorile kinnitamiseks;
12.2. esitada instituudi ja vastutusvaldkondade arengukava ülikooli nõukogule kinnitamiseks;
12.3. võtta vastu instituudi nõukogu kodukord;
12.4. moodustada töö otstarbekaks korraldamiseks instituudi töökorralduslikke üksusi;
12.5. kinnitada instituudi alaeelarved;
12.6. valida avalikul konkursil instituudi akadeemilised töötajad, välja arvatud korralised professorid;
12.7. kuulata ära direktori ja õppetoolide juhtide ning töökorralduslike üksuste juhtide tegevuse aruanded;
12.8. otsustada teiste õigusaktide alusel nõukogu pädevusse antud küsimusi.
13. Nõukogu võib peale punktis 12 nimetatute võtta oma pädevusse ka teisi instituudi eesmärkide ja ülesannetega vastavuses olevaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.
14. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.
14.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.
14.2. Otsusele kirjutavad alla nõukogu esimees ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsused tehakse asjaosalistele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast nõukogu koosolekut.
14.3. Nõukogu otsused jõustuvad nende avalikustamise päevast või otsuses nimetatud tähtajal.
14.4. Nõukogu otsused on instituudi liikmetele kohustuslikud.
 
III. 1. Nõukogu moodustamine
15. Nõukogu koosseisu kuulub direktor. Üliõpilaste esindusnorm on 20% nõukogu koosseisust, kuhu kuuluvad esindajad igast kõrghariduse astmest. Direktor määrab oma volituste kehtivuse ajaks nõukogusse 20% liikmetest, kes esindavad ülikooli teisi struktuuriüksusi, instituudi tegevusvaldkondadega seotud riigiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi organisatsioone või isikuid.
16. Nõukogu instituudipoolseteks liikmeteks võivad kandideerida instituudi täisajaga töötavad akadeemilised töötajad. Kandidaate seavad üles instituudi direktor ja akadeemilised töötajad.
17. Üliõpilasesindus valib oma esindajad instituudi nõukogusse salajastel valimistel üheks õppeaastaks.
18. Nõukogu instituudipoolsed liikmed valib kõikidest akadeemilistest töötajatest ja direktorist koosnev valimiskogu salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Nõukogu liikme töölepingu lõppemisel nimetatakse nõukogu koosseisu liikmekandidaatide pingereas järgmine isik. Kui pingereas isikud puuduvad, siis korraldatakse asendusliikme leidmiseks valimised.
19. Nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima pärast nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist ja kehtivad kolm aastat, v.a üliõpilased, kelle volitused kehtivad üks õppeaasta.
20. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor instituudi direktori ettepanekul uue õppeaasta alguses.
 
III. 2. Nõukogu tegevuse alused
21. Nõukogu töövorm on istung, mis toimub instituudi nõukogus vastu võetud kodukorra kohaselt.
22. Nõukogu kodukord sätestab nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.
23. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas nõukogu kinnitatud päevakorra alusel.
24. Nõukogu istungi kutsub kokku nõukogu esimees, erakorralistel juhtudel rektor või nõukogu vähemalt 1/4 koosseisu nõudmisel nõukogu sekretär.
25. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt viis tööpäeva enne nõukogu istungit.
26. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal rohkem kui pool nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab üle poole nõukogu kohalolevatest liikmetest, v.a juhul, kui otsustatakse instituudi põhimääruse muutmist, kui on nõutav nõukogu kohalolevate liikmete 2/3 häälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral avalikul hääletamisel otsustab nõukogu koosoleku juhataja hääl.
27. Nõukogu koosolekud on üldjuhul avalikud. Nõukogu esimehe või vähemalt kolme nõukogu liikme ettepanekul võib nõukogu kuulutada oma koosoleku kinniseks. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel. Isikuvalimised viiakse läbi salajase hääletamise teel.
 
IV. DIREKTOR
28. Instituuti juhib direktor, kelle nimetab ametisse rektor. Direktor vastutab instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru nõukogule, ülikooli eelarvekomisjonile, prorektoritele ja rektorile. Direktori kohustus on tagada instituudi tegevus põhimääruse, ülikooli põhikirja ja teiste õigusaktide kohaselt.
29. Direktori äraolekul täidab direktori kohuseid direktori volitatud isik.
30. Direktor
30.1. esindab instituuti ja tegutseb instituudi nimel temale antud volituste piires ning põhimääruses sätestatud õiguste ulatuses;
30.2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;
30.3. tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste ning nõukogu otsuste täitmise;
30.4. annab välja korraldusi instituudi töö korraldamiseks, mis on instituudi töötajatele kohustuslikud;
30.5. esitab instituudi eelarve projekti ülikooli nõukogu rahandusosakonnale tagab alaeelarvete ja nende täitmise projektide esitamise nõukogule;
30.6. lahendab muude õigusaktide alusel tema pädevusse antud küsimusi.
31. Vähemalt üks kord aastas annab direktor oma tegevusest aru nõukogu istungil.
 
V. INSTITUUDI LIIKMESKOND
32. Instituudi liikmeskonna moodustavad instituudi töötajad, üliõpilased, emeriitprofessorid, emeriitdotsendid.
33. Instituudi töötajad on instituudis töölepingu alusel töötavad õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad.
 
VI. JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL
34. Instituut esitab oma tegevuse kohta instituudi arengukavaga kooskõlas oleva eelarve ja eelarve täitmise aruanded õigusaktides kehtestatud korras ning tähtaegadel.
35. Õppetoolide juhid annavad aru instituudi direktorile ja vastutavad oma vastutusvaldkonna üldseisundi ning arengu eest.
 
VII. PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE
36. Põhimäärus jõustub 1. veebruaril 2017. aastal.
 
 
*Kinnitatud rektori 01.02.2017 käskkirjaga nr 1-8/7