COVID-19  info   ja  koroonaviiruse juhised Eesti Maaülikoolis

Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC)

Tehnikainstituudi siseveeb

Töötajate otsing

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad on biomajandustehnoloogiad ja energiakasutus.

Peamised uurimissuunad

• Integreeritud taastuvenergeetika lahendused
• fraktsioneeritud biomassi efektiivne kasutamine teise põlvkonna kütusena
• energeetiliste protsesside modelleerimine
• loomafarmide tehnoloogia, tehnika ja biotehniliste süsteemide ergonoomika
• marjakoristustehnika modelleerimine ja arendus
• modelleerimine materjalide lõiketöötlusel
• matemaatika õpetamise eripärad bioloogilistel, majanduslikel ja insenerierialadel

Maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole. 

Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on tööpõld lai ja pikk, sest neid inimesi, kes oskaksid maailma töös hoida, on vaja nii vabrikutes, farmides kui ka IT-ettevõtetes.

07.05.2021. Saates „Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik?" räägib tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi.

Saade kuulatav: https://forte.delfi.ee/artikkel/93366087/kuula-saadet-innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik

30.04.2021.  Saates "Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks" räägivad tehnikainstituudi mõõtetehnika teadur, õppejõud Tõnu Leemet ning hüdraulika ja pneumaatika lektor Marten Madissoo 

 Saade kuulatav:  https://forte.delfi.ee/artikkel/93299381/kuula-saadet-innovaatika-25-insenere-on-maailmale-vaja-et-maailm-oigesti-tootaks

Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhib ajakirjanik Martin Hanson.

Möödunud aastal otsustas tehnikainstituut taotleda rahastust projektile DIG-MAN (digital manufacturing), mille sisuks on õppe-materjalide ja õppetöö kvaliteedi parandamine tootmistehnoloogiaga seotud õppeainetes ning seda mitte ainult Eesti, vaid rahvusvahelisel tasandil. Tõuke projektiks andis tõik, et digitaliseerimise areng on järjest intensiivsem ning sellega tuleb sammu pidada ka tehnikaalasel kõrgharidusel. „Tahame tulevastele tootmisspetsialistidele ise uusi tehnoloogiaid õpetada, mitte jõuda olukorda, kus see toimub vastupidi,“ rõhutas projekti eestvedaja Tõnu Leemet.

Loe lähemalt  Mari Liis Koemetsa artiklit Eesti Maaülikooli  ajakirjas  MAAÜLIKOOL  TALV 2020  NR.20 lk.18-19

Loe lähemalt  EMÜ 27.10.2020 uudist 

Loe lähemalt EMÜ 12.10.2020 uudist

Juba praegu pressivad paljud kodumaised ettevõtted tööstuses tekkivaid puidujääke graanuliteks ning müüvad neid kütteks, ent puidul on küttematerjalina tegelikult märksa suurem potentsiaal. Termiline töötlus ehk torrefitseerimine parandab puidugraanulite kütteväärtust kuni 40 protsenti

Loe lähemalt  biomajandustehnoloogiate professori TIMO KIKASE artikklit Eesti Maaülikooli  ajakirjas  MAAÜLIKOOL  SUVI 2020  NR.18 lk.29-30