TEHNIKAINSTITUUT
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnad on biomajandustehnoloogiad ja energiakasutus.
Peamised uurimissuunad
- Integreeritud taastuvenergeetika lahendused
- fraktsioneeritud biomassi efektiivne kasutamine teise põlvkonna kütusena
- energeetiliste protsesside modelleerimine
- loomafarmide tehnoloogia, tehnika ja biotehniliste süsteemide ergonoomika
- marjakoristustehnika modelleerimine ja arendus
- modelleerimine materjalide lõiketöötlusel
- matemaatika õpetamise eripärad bioloogilistel, majanduslikel ja insenerierialadel
Tehnikainstituut Delfi teadussaates "Innovaatika"
Maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole.
Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on tööpõld lai ja pikk, sest neid inimesi, kes oskaksid maailma töös hoida, on vaja nii vabrikutes, farmides kui ka IT-ettevõtetes.
07.05.2021. Saates „Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik?" räägib tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi.
Saade kuulatav: https://forte.delfi.ee/artikkel/93366087/kuula-saadet-innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik
30.04.2021. Saates "Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks" räägivad tehnikainstituudi mõõtetehnika teadur, õppejõud Tõnu Leemet ning hüdraulika ja pneumaatika lektor Marten Madissoo
Saade kuulatav: https://forte.delfi.ee/artikkel/93299381/kuula-saadet-innovaatika-25-insenere-on-maailmale-vaja-et-maailm-oigesti-tootaks
Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhib ajakirjanik Martin Hanson.
Probleemõpe muudab tehnikaalase kõrghariduse kurssi
Möödunud aastal otsustas tehnikainstituut taotleda rahastust projektile DIG-MAN (digital manufacturing), mille sisuks on õppe-materjalide ja õppetöö kvaliteedi parandamine tootmistehnoloogiaga seotud õppeainetes ning seda mitte ainult Eesti, vaid rahvusvahelisel tasandil. Tõuke projektiks andis tõik, et digitaliseerimise areng on järjest intensiivsem ning sellega tuleb sammu pidada ka tehnikaalasel kõrgharidusel. „Tahame tulevastele tootmisspetsialistidele ise uusi tehnoloogiaid õpetada, mitte jõuda olukorda, kus see toimub vastupidi,“ rõhutas projekti eestvedaja Tõnu Leemet.
Loe lähemalt Mari Liis Koemetsa artiklit Eesti Maaülikooli ajakirjas MAAÜLIKOOL TALV 2020 NR.20 lk.18-19
Maaülikool aitab ehitada Eesti esimest päikeseautot
Loe lähemalt EMÜ 27.10.2020 uudist
Maaülikoolis otsitakse viiruse vastu lahendusi nanotehnoloogiast
Loe lähemalt EMÜ 12.10.2020 uudist
Puidutehnoloogia areng annab Eesti tööstusele värske võimaluse
Juba praegu pressivad paljud kodumaised ettevõtted tööstuses tekkivaid puidujääke graanuliteks ning müüvad neid kütteks, ent puidul on küttematerjalina tegelikult märksa suurem potentsiaal. Termiline töötlus ehk torrefitseerimine parandab puidugraanulite kütteväärtust kuni 40 protsenti
Loe lähemalt biomajandustehnoloogiate professori TIMO KIKASE artikklit Eesti Maaülikooli ajakirjas MAAÜLIKOOL SUVI 2020 NR.18 lk.29-30