TEADUSINFO

VENIA LEGENDI - Marten Madissoo. Lõikeinstrumentide stabiilsuse hindamine arvjuhtimisega freespinkides.

28. aprillil algusega kell 15:15 peab tehnikainstituudi lektor Marten Madissoo avaliku loengu kandideerimiseks töötlemistehnika professori nooremprofessori karjääriastme ametikohale. Teemaks Lõikeinstrumentide stabiilsuse hindamine arvjuhtimisega freespinkides.

Loeng tutvustab lõikeinstrumentide stabiilsusega seotud eripärasid freesimise seisukohast. On väga oluline saavutada võimalikult stabiilne lõikeprotsess, et oleks võimalik toota kvaliteetseid masina elemente ja pikendada lõikeinstrumendi eluiga. Tutvustatakse freesimise eripära ning kuidas freesimise lõikeprotsess ja lõikeparameetrid mõjutavad lõikejõude. Millised väljakutsed on instrumentide katsetamisel ja kuidas freesimisel lõikejõudusid mõõdetakse. Milline on antud andmete kogumise eesmärk ja rakendamise võimalused.

Loengust saab osa võtta Zoomi vahendusel.

Link: https://zoom.us/j/97373319458?pwd=cWVoclh1YitkeThtUkNHNTloT1p5UT09

Tehnikainstituut Delfi teadussaates "Innovaatika"

Maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole. 

Eesti Maaülikool ootab uueks õppeaastaks jälle uusi kirglikke inimesi insenerideks õppima, üks valik on võtta fookuseks näiteks biotehnoloogiad. Sellise haridusega inseneridel on tööpõld lai ja pikk, sest neid inimesi, kes oskaksid maailma töös hoida, on vaja nii vabrikutes, farmides kui ka IT-ettevõtetes.

07.05.2021. Saates „Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik?" räägib tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi.

Saade kuulatav: https://forte.delfi.ee/artikkel/93366087/kuula-saadet-innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik

30.04.2021.  Saates "Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks" räägivad tehnikainstituudi mõõtetehnika teadur, õppejõud Tõnu Leemet ning hüdraulika ja pneumaatika lektor Marten Madissoo 

 Saade kuulatav:  https://forte.delfi.ee/artikkel/93299381/kuula-saadet-innovaatika-25-insenere-on-maailmale-vaja-et-maailm-oigesti-tootaks

Teadus- ja haridus-podcast’i „Innovaatika” juhib ajakirjanik Martin Hanson.

XV Magistrantide teaduskonverents INIMENE JA TEHNOLOOGIAD

Neljapäeval, 15.aprillil 2021 kell10 algab   XV Magistrantide teaduskonverents INIMENE JA TEHNOLOOGIAD

Toimub Zoomi keskkonnas

VENIA LEGENDI - Alo Alliku loeng: Hiljutisi arenguid ja tulevikuprognoose taastuvenergia kasutamises ning nende mõjusid maaelule

Kolmapäeval, 14.aprillil 2021 peab Tehnikainstituudi teadur Alo Allik  avaliku loengu kandideerimiseks taastuvenergia kaasprofessori ametikohale.

Loeng tutvustab taastuvenergia kasutamise olulisemaid arenguid ja prognoose maaelu vaatenurgast. Tutvustatakse näiteid valdkonna arengutest nagu detsentraliseerimine, digitaliseerimine, tuuleparkide ja päikeseelektrijaamade ehitus. OECD poolt tunnustatud definitsiooni põhjal on taastuvenergeetika üks rohemajanduse olulistest tugisammastest, kuid millised väljakutsed on selle jätkusuutlikul kasutamisel? Näiteks, kui suur on taastuvenergia kasutamiseks vajalike paigaldiste teoreetiline maapinna-vajadus, arvestades energiatarbimist ja tehnovõrkude võimekust?

Topic: Venia legendi: Alo Allik

Time: Apr 14, 2021 03:15 PM Helsinki

Link Zoomi keskkonda

Doktoritöö kaitsmine

Reedel, 13. novembril 2020, kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli doktorandi Janar Kalderi doktoritöö "Päikese- ja tuuleenergia sesoonne soojussalvestus elamute kütteks põhjamaises kliimas. Solar and Wind Energy Seasonal Heat Storage Systems for Residential Buildings in Nordic Climate". 

Kaitsmine toimub Kreutzwaldi 56, ruumis B136.

Doktoritöö juhendajad on prof. Andres Annuk ja dots. Eugen Kokin ja oponendid kaasprofessor Ainars Galinš, Dr (Eng), (Latvia University of Life Sciences and Technologies, Läti) ja doktor Arvi Hamburg, PhD (Eng), (Tallinn University of Technology, Eesti).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

 

Maaülikoolis otsitakse viiruse vastu lahendusi nanotehnoloogiast

Loe lähemalt EMÜ 12.10.2020 uudist

Teadlased kogu maailmas otsivad praegu võimalusi, kuidas panna piiri viirusele SARS-CoV-2 ning maaülikool pole siin erandiks. Ülikooli tehnikainstituudis uuritakse, kuidas pidurdada viiruse levikut nanoainetega.
Professor Erwan Rauweli juhtimisel algas uurimistöö, kuidas kaitsta erinevaid seadmeid ja pindu viirusega saastumise eest. Metallituumadega laetud nanokomposiitmaterjalid võivad pakkuda suurt tuge erinevate seadmete disainimisel. Teadustöö sai Eesti Teadusagentuurilt selleks 100 000-eurose sihtotstarbelise uurimistoetuse.
Teadlaste rühma eesmärk on välja töötada uued nanokomposiidid, mis kombineerivad metalseid nanomaterjale polümeerides, et vältida ja piirata saastumist koroonaviirusega. Töö tulemusena loodavad teadlased välja töötada viirusevastased lisandid kattekihtide tootmiseks, et kaitsta igapäevaelus tavalisi pindu, nagu ukselingid, nupud, kaitsevisiirid, plastpaneelid jt.
Polümeer-nanokomposiit takistab viiruse püsimist pinnal ja piirab seetõttu kiiret saastumist. Uurimisprojekt viiakse läbi Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koostöös. Instituudid ühendavad oma teadmised nanotehnoloogia, materjaliteaduse ja viroloogia alal.
Projekti raames teeb EMÜ koostööd ka Montpellieris (Prantsusmaal) asuva bioinseneride ja nanoteaduste laboriga (LBN). Uurimisprojektis kasutatavaid nanomaterjale on koostöös Prantsusmaa teadlastega juba uuritud nende võimaliku rakendamise kohta nanomeditsiinis ja vähiravis. Teadustöö tulemused viitavad, et materjalidel on viirusevastaste kattematerjalide loomisel suur potentsiaal.
Nanomaterjalide üks eelis on see, et neid saab toota suures mahus. See võib omakorda pakkuda huvi Eesti ettevõtetele, kellega viirusevastase katte väljatöötamisel ka koostööd plaanitakse. Erwan Rauweli sõnul ei piirdu tulemus üksnes pinnakaitsega viiruste eest, vaid seda saab laiendada ka antimikroobsele kaitsele, mida saab kasutada teiste bioloogiliste ohtude kiire leviku tõkestamiseks ja piiramiseks.

Uurimisrühma kuuluvad prof. Erwan Rauwel, prof. Protima Rauwel, dr. Kaarel Soots, doktorandid Harleen Kaur ja Indrek Virro tehnikainstituudist ning prof. Arvo Viltrop, dr. Kristi Praakle ja Heidi Enneli Granholm veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudist.

             

Doktoritöö kaitsmine

24. augustil 2020  kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli doktorandi Lisandra Marina da Rocha Menesesi doktoritöö "Teise põlvkonna bioetanooli tootmine: kõrvalvoogude valoriseerimine jätkusuutliku ringmajanduse kontseptsioonis. Second-generation bioethanol production: strategies for sidestreams valorisation in a sustainable circular economy". 

Avalik kaitsmine toimub Kreutzwaldi 56, ruumis B136.

Doktoritöö juhendajad on prof. Timo Kikas ja dots. Kaja Orupõld ning oponent kaasprofessor Brandon Harvey Gilroyed (School of Environmental Sciences, University of Guelph Ridgetown Campus, Kanada).

Biosystems Engineering 2020

Üheteistkümnendat korda peetakse maaülikoolis esinduslikku teaduskonverentsi „Biosystems Engineering 2020“, mis on suurim biotehnoloogiaid ja säästlikku majandamist käsitlev kokkusaamine Baltimades. Eriolukorra tõttu ei saa osalejad paraku kohtuda silmast silma, vaid ettekanded ja arutelud tuleb maha pidada veebikeskkonnas.

Läbi konverentsi ajaloo on fookuses olnud näiteks biokütused, taastuvenergeetika, põllumajandustootmine, aga ka jäätmemajandus ja nanotehnoloogiad. Igal aastal on konverentsil kaasa lööjate hulk kasvanud, ulatudes ligi 300 teadlaseni. Esindatud on olnud kuni 40 riiki.

Tehnikainstituudi direktori Margus Araku sõnul on see esimene või üks esimesi suuri rahvusvahelisi teaduskonverentse Eestis, mis on täielikult kolitud veebiplatvormile. Kui muidu oleks pidanud üritus läbi viidama maaülikooli linnakus 6. - 8. maini, siis sel korral tuleb leppida veebilahendusega ja ühepäevase digitaalse kokkusaamisega.

Konverentsil astub üles ligi 60 esinejat. Töö käib plenaaristungil ja käivitatakse seitse erinevat erialasektsiooni. Esitletakse ka üle 30 posterettekande.

Lähemat informatsiooni saab ürituse veebilehelt: https://bse.emu.ee/. Konverentsi kuulamine veebis on huvilistele tasuta!

EMÜ pressiteade 04.05.2020

Maaülikooli tehnikainstituudi laboris valmis kaitsemaski prototüüp

EMÜ dotorandi Märt Reinvee doktoritöö kaitsmine

13. märtsil 2020 kell 13.15 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli doktorandi Märt Reinvee doktoritöö „Madala maksumusega elektromüograafide rakendatavus ergonoomikalises hindamises. Applicability of low-cost electromyographs in ergonomic assessment.Avalik kaitsmine toimub aadressil Kreutzwaldi 56, ruumis B136.

Doktoritöö juhendajad on emer. dots. Jaak Jaaniste ja prof. Mati Pääsuke, oponendid prof. Mikael Forsman (CBH-School, KTH, Rootsi) ja dr. Hugo Silva (Technical University of Lisbon, Portugal).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Tartu parimate konverentside hulka jõudis ka "10th International Conference Biosystems Engineering 2019"

EMÜ pressiteade 20.02.2020

Tartu linn korraldas 18. veebruaril Tartu ülikooli Delta keskuses Tartu konverentsisaadiku programmi tänuürituse, kuhu sel korral olid kutsutud ka Eesti Maaülikooli esindajad.

Linnapea Urmas Klaas lausus kokkutulnute ees, et konverentsikorraldajad ja -saadikud teevad Tartu tutvustamisel tänuväärset ja olulist tööd, tuues Emajõelinna rahvusvaheliselt mainekaid üritusi ja teevad linna konverentsiturismi maastikul nähtavamaks.

Linna tunnustuse pälvisid neliteist 2019. aastal Tartus toimunud rahvusvahelist konverentsi. Neist kaks korraldati maaülikoolis: "10th International Conference Biosystems Engineering 2019" ja "IFSS 2019 - International Forestry Students Symposium".

                Konverentsi "Biosystems Engineering 2019" korraldajad Tartu linna esindajate käest auhinda vastu võtmas.

               Foto: Mana Kaasik
                Konverentsi "Biosystems Engineering 2019" korraldajad Tartu linna esindajate käest auhinda vastu võtmas.

Lisaks tunnustati ka nelja uut Tartu konverentsisaadikut: Tartu ülikooli kliinikumist, Tartu ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Tartu konverentsisaadik on inimene, kes kuulub oma valdkonna rahvusvahelisse võrgustikku ning soovib tuua oma eriala konverentsi Tartusse panustades nii Tartu kui rahvusvaheliste konverentside linna arengusse. Tartu Konverentsibüroo esindaja Dana Neemre sõnul on Tartus praegu kokku 140 konverentsisaadikut.

Tartu konverentsisaadiku programm on Tartu linna, Tartu Konverentsibüroo ja Eesti Konverentsibüroo ühisalgatus, millega soovitakse edendada Tartus konverentsiturismi.

Konverents "Põllundustehnika 100"

Reedel, 29. novembril 2019 toimub Tehnikamajas konverents "Põllundustehnika 100“, mis on pühendatud saja aasta möödumisele põllundustehnika alase kõrghariduse andmisest Eestis.

 

Palume kõiki Tehnikainstituudi ja –kolledži töötajaid konverentsist osa saama!

Oma osavõtust palun teavitage Valentina Prigoževat hiljemalt 18. novembriks 2019  (valentina.prigozeva@emu.ee).

 

Konverentsi programmiga saate tutvuda alloleval lingil:

http://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/sundmused/kalender/2019-11-29/konverents-pollundustehnika-100/